Türi alevik sai linnaõiguse 2. juulil 1926. samal aastal pandi karskusseltsi Kodu asutamisega Türil alus laenuraamatukogule. Aasta hiljem, 5. mail 1927 kinnitati raamatukogu avalike raamatukogude võrku ja nimetati Türi linna avalikuks raamatukoguks. Todasama 5. maid peab praegune Türi raamatukogu oma sünnipäevaks.

Türi Uudisleht meenutas 1935. aasta 15. augusti numbris linna laenuraamatukogu sündi pikemalt.

„meie tänasele raamatukogule pandi alus 1926. aastal. Selleks loodi karskuselt Kodu“. Asutajaliikmete A. Pertmani, E. Rosnthali ja M. Neumani ülesandeks jäi algselt lugemissaali avamine A. Kangeri söögimajja. 16. detsembril 1926. aastal avati siin juba raamatukogu. . Esimesed 170- 180 köidet kinkis E. Rosenthal oma isiklikust raamatukogust, temast sai ka raamatukogu juhataja….“.

Türi linna avalik raamatukogu polnud ei esimene ega ainus raamatukogu Türil ja selle ümbruses, rääkimata siis Järvamaast või kogu Eestist. Edith Ruiu kirjutab 1997. aasta 10. mai Türi Rahvalehes, et Türil sai raamatuid laenutada juba 1870. aastal. 1920. aastal asutati raamatukogu kohalik naisseltsi juurde, kuid sealt said laenutada üksnes seltsi liikmed. 1925. aastal avas oma liikmetele lugemislaua Kaitseliidu Türi malevkond. 1926. aastal avas lugemislaua oma töölistele ka Türi paberivabrik. Aeg oli toona sääraseks tegevuseks soodne: kirjasõna tähendas tarkust ja vaimuvalgust, guugeldamisest ja Vikipeediast ei teatud ju veel midagi. Päevaleht kutsus juba 1913. aasta 10. juuli numbris agaramaid jõude seltsidest raamatukogude asutamise peale mõtlema, sest „… vajadust tunduvat olema“. Noore Eesti riigi riigikogu võttis 1924. aasta 6. juunil vastu rahvaraamatukogude seaduse, mis tegi valla ja linna omavalitsustele ülesandeks pidada ülal raamatukogusid niisugusel arvul, et raamatud oleksid hõlpsasti kättesaadavad kogukonna kõikidele kihtidele.

Türi laenuraamatukogu on saanud rännata ühest paigast teise palju kordi: A. Kangeri söögimajast Suur-Pärnu tänavale Viidika majja; sealt Kiriku tänavale uude lasteaiahoonesse, mis paraku sõjaajal ühes raamatutega maha põles. Pärast sõda paigutati raamatukogu Suur-Pärnu tänavas Sauga majja, juhatajaks sai Magda Oja. Suur-Pärnust edasi Koidula 17, kust omakorda koliti sidekontori ruumesse. Siis Viljandi 9, edasi Särevere vallamaja Jaama tänavas, lastepäevakodu Vabriku puiesteel, Suur-Pärnu 17. Ja lõpuks jälle Viljandi 9, kus raamatukogu asus 1996. aasta lõpuni. 1996. aastast sai raamatukogu endale ruumid Kohtu 2 asuvasse endisele Türi Metsakombinaadile kuulunud majja, mida jagati 25 aastat Türi vallavalitsusega ja hiljem ka Lääne Prefektuuri Türi konstaablijaoskonnaga. Kolimisega Kohtu tänavale, paranesid raamatukogu olmetingimused kardinaalselt: saadi uus sisustus, ruumi oli nii lastele kui täiskasvanutele, lugejad said enda käsutusse kaks lugemissaali. Ruumid olid kenad ja kaasaegsed.

Aastate möödudes hakkas ka Kohtu tänava majas kitsaks jääma, ka hakkasid muret tegema sagenenud remondivajadus ( pidevalt lasi vihmavett läbi koridori lagi). 2020. aastal otsustati erinevate arutelude ja otsuste tulemusena vallamajale ja raamatukogule uued ruumid kohandada nö „vanasse algklasside majja“

Alates 21. juunist 2021 a. asubki raamatukogu Hariduse 3 kaunilt renoveeritud ruumides, kus on piisavalt tegutsemisruumi nii lastele kui täiskasvanutele. Ja jätkuvalt jagatakse maja Türi vallavalitsuse ja konstaablijaoskonnaga.

Hoolimata mitte kõige parematest olmetingimustest, on läbi aegade korraldatud raamatukogus väga palju kirjandusüritusi: raamatukogutunnid klassidele, kirjandusõhtud, kirjanduslikud kohtud, raamatuball, puhkeõhtud viktoriiniga, raamatunäitusi, tutvustati noorte lugejate loomingut, korraldati väljasõite… Näiteks loodi 1974. aastal ürituste korraldamiseks aktiiv lugejatest ja raamatukaupluse töötajatest. Organiseeriti M. Traadi romaani „Inger“ arutelu.

Reisimuljete õhtul „SDV.Poola“ vestsid oma muljeid Avo ja Anne Rohtla.

1999 aasta märtsis avati raamatukogus esimene kolme arvutiga avalik internetipunkt. Samuti tehti algust raamatufondi sisestamisega programmi ISIR.

2006. aastast hakkas raamatukogu looma lugejate andmebaasi ning tasapisi üle minema elektroonilisele laenutamisele.
2007. aastast mindi täielikult üle elektroonilisele laenutamisele.

Türi raamatukogu ajalukku on oma jälje jätnud mitmed võimekad raamatukoguhoidjad, nagu Magda Oja, Vanda Tops, Magda Rannu, Vaike Saar (Mändmaa), Elna Mõistlik, Esta Saksa

2005. aastal moodustati Türi linna, Türi valla, kabala valla ja Oisu valla ühinemisel uus omavalitsusüksus Türi vald. Selle jätkuna toimusid muudatused ka Türi valla raamatukogude struktuuris. Raamatukoguhoidjatele ootamatult kiitis Türi Vallavolikogu 25. jaanuaril 2006. aastal heaks idee, et kõik valla raamatukogud tuleb liita üheks asutuseks. 1. maist 2006. aastal liidetigi Türi, Türi-Alliku, Änari, Kolu, Laupa, Taikse, Oisu, Kabala, Kahala ja Ollepa raamatukogu ühtseks Türi Raamatukoguks. Raamatukogu juhiks sai Esta Saksa. Uuendused tekitasid paraku paksu meelehärmi maaraamatukoguhoidjates, kes seni olid ise oma raamatukogu tegevuse ja majandusasjade üle otsustanud. Nüüdsest läks kogu eelarve Türi raamatukogu alla ja maaraamatukogud jäid suuresti eemale eelarve koostamisest ja muudest majandusküsimustest. Kui seni olid nad ise olnud oma raamatukogu juht, siis nüüdsest allusid nad uuele juhile ja pidid kõik oma otsused uue juhiga läbi rääkima. Vaatamata ümberkorraldustele, on maaraamatukoguhoidjad jätkuvalt teinud oma tööd suure südamega, pälvides oma tööga mitmeid tunnustusi.

2006. aastal toimunud raamatukogude ühendamine ei jäänud raamatukogudele viimaseks- 2017. aastal läbiviidud haldusreformi tulemusena liitusid Türi Raamatukoguga ka Käru ja Väätsa raamatukogu. Täna on Türi Raamatukogul struktuuriüksused lisaks Türile veel Oisus, Kabalas, Kahalas, Laupal, Kärus ja Väätsal. Türi Raamatukogu tööd juhib 2016. aasta detsembrist Astrid Karpender

Türi raamatukogu täna…

Türi raamatukogu aktiivne vaba-ajaveetmise koht, kus leiavad tegevust nii suured kui väikesed, vanad kui noored. Tehakse palju koostööd erinevate haridusasutustega. Toimuvad reisi- ja kohtumisõhtud, koos käib Kultuuriklubi, korraldatakse lastele raamatukogutunde ning laupäevaseid lastehommikuid. Hoo on sisse saanud igasuvine ülevallaline suvelugemine. Osaletakse kogukondlikel üritustel. Türil töötavad suurte kogemustega raamatukoguhoidjad, kelle töö on märkimist ja tunnustust leidnud nii Järvamaal kui kaugemalgi. Tegusa raamatukogu toimimise eest Türil seisavad täna raamatukoguhoidjad Triinu Eplik, Kersti Eenmaa, Tiina Linamägi. Raamatukogu puhtuse eest hoolitseb Küllike Kotsar.