Raamatukogud Oisu piirkonnas

Esimene eraraamatukogu Alliku vallas oli Retla Rahvaraamatukogu Seltsi raamatukogu, mis asutati Eesti Rahvaraamatukogude registri andmetel 1918.aasta sügisel. Seltsi liikmeskonna moodustasid põhiliselt tolleaegse Retla küla elanikud. Seltsi koosoleku protokollide andmetel oli 1926. aastal seltsis liikmeid 130.

Seltsi raamatukogu (1918-1940) asus asutamisest peale Retla külas Retla rahvakooli ruumides. Seltsi raamatukogust võisid raamatuid tarvitada kõik soovijad. Raamatukogul ruumi vähesuse tõttu lugemistuba ei olnud ja oli avatud kaks korda nädalas, kolmapäeval ja pühapäeval. Lugejad võisid raamatuid laenutada kaheks nädalaks, laenutusaja ületamise eest trahvi ei võetud, lugemise eest maksu ja kautsjoni ka ei võetud. Seltsi esimeheks oli algusaastail Hans Estenthal, raamatukoguhoidjaks (1919-1920) keskkooli haridusega õpetaja Magnus Tsaan ja kirjatoimetajaks Karl Tarius. Retla Rahvaraamatukogu Seltsi raamatukogu oli avalike rahvaraamatukogude võrku võetud 1931. aastal.

Retla Rahvaraamatukogu Seltsi raamatukogu juhataja Johannes Huut, kes oli ka seltsi asutajaliige, omandas raamatukogujuhataja II järgu kutse 1937. aasta 4. oktoobril. Johannes Huut oli raamatukogus alates 1920. aastast raamatukoguhoidjaks ja töötas tasu saamata.  Alates 1. jaanuarist 1933 oli J. Huut ametlikult tööle võetud Retla Rahvaraamatukogu Seltsi avaliku raamatukogu juhatajana ja talle maksti teenistustasu 55.- krooni aastas. Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu liige J. Huut ei olnud.

Avalike raamatukogude võrku kuuluvate eraraamatukogude tegevus lõpetati ENSV Rahvakomissaride Nõukogu määrusega nr 270 (9. oktoober 1940). Raamatukogud töötasid edasi rahvaraamatukoguna ning neile määrati ajutised juhatajad. Raamatukogude tegevus korraldati ümber vastavalt Rahvaraamatukogunduse korraldamise juhendile. Üldnimestiku andmetel lõpetas Retla Rahvaraamatukogu Seltsi avalik raamatukogu oma tegevuse 25. oktoobril 1940. aastal. Alates 26. oktoobrist 1940 on üldnimestikus sissekanne Retla Rahvaraamatukogu alguse kohta.

. Alliku vallanõukogu otsusega loodi 1926. aasta jaanuaris Alliku valla avalik raamatukogu, mis asus Alliku vallamajas. Raamatukoguhoidjaks määrati Alide Madisson ja vallapoolne toetus 1926. aasta peale määrati raamatukogule 5000 marka. Alliku Rahvaraamatukogu (endine Alliku valla avalik raamatukogu) hävis sõjategevuse käigus 1942. aastal. Raamatukogu hooldaja Evi Nurk teatas oma avalduses Järva Maakoolivalitsusele sellest ja palus 23 kogus veel allesolevat köidet raamatuid mõnda teise kogusse üle anda ning raamatukogude võrgust kustutada. Siis juba Särevere Vallavalitsus (01.04.1939 ühendati vallad) teatas, et nimetatud raamatukogu tuleb lugeda likvideerituks. Endise Alliku valla lõunapiirkonda jäi teenindama Retla Rahvaraamatukogu.

II maailmasõja päevil sai rüüstamise läbi kannatada ka Retla Rahvaraamatukogu. 1944.aastal loeti mõlema seltsi allesolev vara kokku ja nende kahe raamatukogu baasil asutati 1944.aasta sügisel Eestri NSV Kultuuriministeeriumi alluvusse Retla Haruraamatukogu.

Retla Haruraamatukogu paiknes Retla koolimaja laval, raamatuid laenutas Retla 7-kl. Kooli juhataja Hans (Ants) Ruut.

Retla koolimajast kolis raamatukogu vanasse puust Oisu mõisahoonesse, nn. Hanseni majja, kus raamatukogu kasutas üht suuremat ruumi. Retla Haruraamatukogu esimene palgaline töötaja oli Ellen Luts, kes laenutas raamatuid 1947.aastast kuni 1951.aastani.

Alates 1951.aastast kuni pensionile jäämiseni 1968.aastal töötas Retla Haruraamatukogus Johanna Lainas.

1953.aastal kolis raamatukogu Väljaotsa külas asuvasse Nurga majja, kus raamatukogu kasutada oli kolm tuba. Samas majas asusid veel külanõukogu, sidejaoskond ja hoiukassa. Inimesed, kes tulid läheduses asuvasse veskisse, poodi ning võitööstusse, said ühtlasi raamatuid vahetada. 1958.aastal oli lugejate arv 275, laenutusi 6000.

1968.aastal töötas raamatukogus Hilja Nurk,  1969-1970 Silvia Väliste ja 1970.aastal lühikest aega ka Maiu Ilus.

1.oktoobril 1970.a. asus Retla Haruraamatukogu vanemraamatukoguhoidjana tööle Helle Pärl. 1971.aastal kolis raamatukogu Oisu alevikku teenindusmaja hoonesse, kus asus ka tolleaegne Oisu Külanõukogu, kolhoos Estonia ühiselamu ja Oisu Ambulatoorium. 1977.aastal muudeti Retla Haruraamatukogu nimi Oisu Külaraamatukoguks.

Eesti NSV Raamatuühingu Oisu algorganisatsioon asutati 6.veebruaril 1975. Esimeseks liikmeks oli raamatukogu juhataja Helle Pärl, 1975.aasta lõpuks oli liikmeid juba 14. Oisu Külaraamatukogu vanemraamatukoguhoidjat Helle Pärli autasustati mitmel korral tublide töötulemuste eest külaraamatukogude grupis Paide rajooni rahvaraamatukogude vahelises sotsialistlikus võistluses. Helle Pärl suri raske haiguse tõttu 5.oktoobril 1984.aastal.

Novembrist 1984 kuni 1997.aasta maikuuni töötas Oisu Külaraamatukogus Janika Lehtmets. Lühemat aega asendasid teda Ilse Tammekänd ja Maire Leta.

1997. aasta maikuus asus Oisu Külaraamatukogu juhatajana tööle Heli Petrovits. Oisu Vallavolikogu määrusega nr 6 30. aprillist 1999 nimetati Oisu Külaraamatukogu Oisu Valla Keskraamatukoguks. Tegemist oli vallasisese haruraamatukogude süsteemiga, kus juhataja koordineeris ka Taikse Raamatukogu tööd. Lisaks juhatajale asus 16.06.1999 raamatukoguhoidjana tööle Eha Marrandi, kelle pensionile siirdumise järel 2022. aastal, võttis lühikeseks ajaks raamatukoguhoidja töö üle Laura Otsus. Järgmine raamatukoguhoidja Kristi Tammistu töötas koos Heli Petrovitsiga Oisu raamatukogus 2024. aasta suveni, mil lahkus töölt omal soovil.

1999. aasta juulis valmis Retla koolimaja juurdeehitus, milles leidis endale nüüdisaegsed ruumid ka raamatukogu. 1.septembril 1999 toimus raamatukogu pidulik avamine uutes ruumides. 2000. aastal liitus Oisu Valla Keskraamatukogu fondiga Retla Kooli raamatukogu, mille tulemusena raamatukogu fond suurenes 3000 eksemplari võrra. 2005. aastal alustati laenutamist tarkvaraprogrammiga RIKS.

2005. aastal ühinesid haldusreformi käigus Oisu, Kabala ja Türi vallad ning Türi linn, 2006.aasta 1.maist liideti kõik suurvalla raamatukogud Türi Raamatukogu ühtse juhtimise alla.

2024. aastal lõpetas tegevuse raamatukogus asuv Omniva postipunkt ning Retla-Kabala Kooli Oisu õppekoht muutus 6-klassiliseks, mistõttu kadus vajadus ka 1,5 töökoha järele raamatukogus. 2024. aasta suvest töötabki Oisu raamatukogus vaid üks raamatukoguhoidja – Heli Petrovits.