Käru raamatukogu läbi aegade
Raamatukogunduse algusaastateks Käru mail võib pidada 1882. aastat, kui Käru inimesed Hans H.Gross ja Rehe Gustav Jannsen organiseerisid esimese registreerimata külaraamatukogu. Paari aastaga kasvas raamatute arv 200-ni. Raamatukapid valmistas Jüri Kalt ja raamatuid hoiti tema juures kodus. 1883. aastal jagati raamatud kontrollide hirmus laiali.
1897. aastal asutati Õigeusu abikooli õpilasraamatukogu 32 venekeelse raamatuga. 1900. aastal osteti juurde 70 venekeelset ja 14 eestikeelset raamatut. 1910. aastal muretseti juurde käsiraamatuid 11 nimetust, peamiselt usuõpetuse alalt. 1909-1922. aastal tegutses Käru Haridusseltsi Eraalgkooli raamatukogu. Esimestel õpetamise aastatel raamatukogu ei olnud. Kümne aasta pärast oli raamatuid 200 ringis. Eraalgkooli asukoht oli aleviku keskel vana Tallinna-Viljandi maantee ääres.
1922-1944. aastatel asus Käru mõisahoones Käru 6-klassilise algkooli kooliraamatukogu. 10 aastaga kasvas raamatute arv peaaegu 400-ni. 1940. Aastaks oli raamatuid kogus 724 ja lugejaid 159. Kooli õpetajate raamatukogus oli 1940. Aastal raamatute arv 492.
Käru Haridusseltsi raamatukogu 1920-1940
1920 asutati Käru haridusseltsi raamatukogu, esialgu asuti Käru Haridusseltsi majas. Harukogu asus Kullimaal elutoas. Laenutamine oli maksuline. 1926. aastal võeti Käru raamatukogu vastu avalike raamatukogude võrku, siis oli kogu hoidmiseks vastav ruum koolimajas (mõisahoones) olemas. 1938. aasta veebruarist sai juhatajaks Otto Kolts, kes omas II järgu raamatukogu juhataja kutset. 1940. aastaks oli kogus raamatuid üle 2000.
Käru Keskraamatukogu 1940-1948
1940. aasta 15. oktoobril riigistati Käru Haridusseltsi raamatukogu ja tööd alustas Käru Keskraamatukogu. Tööd juhiti ringkirjade, telefonogrammide ja käskkirjadega. Raamatukogus teostati „teatmenõuande tööd ja tarvitati raamatute kojukandmise meetodit“.
1948-1991
1948. aastal asus raamatukogu aadressil Jaama 5A. 1951. aasta fondis oli ilukirjanduslikke raamatuid 922 ja poliitilis-teaduslikke raamatuid 1110.
Raamatukogu juures töötas poliitring, malering, kodumajandusring, põllumajandusring, näitering, laulukoor, orkester (puhkpill) ja rahvatantsuring. Raamatukogus korraldati j aviidi läbi poliitilisi, põllumajanduslikke ja popilaarteaduslikke loenguid; küsimuste- vastuste õhtuid; kirjandusõhtuid ja isetegevusõhtuid; kinoseansse, ekskursioone, valmistati seinalehti; korraldati ettelugemisi- vestlusi ja raamatunäitusi.
1955- 1961 aastatel oli külaraamatukogu juhatajaks Helvi Robba-Hagen. Kui aastatel 1948-1962 vahetus 7 juhataja, siis alates 1962. aastast oli pea 40 aastat juhatajaks Maigi Ehasalu-Leenurm.
Kuni 1971 aastani oli piirkonnas Käru Külaraamatukogu koos Kädava ja Jõeküla haruraamatukogu ja Lungu Lungu laenutuspunktiga, seal töötas Ellen Sõmer.
1991. aastast on raamatukogu ametlik nimi Käru Raamatukogu. 1996. aastal kolis raamatukogu oma praegusesse asukohta lasteaiahoonesse. Algusaastatel oli ühes majas ka Käru lasteaed Peetrike, Käru vallavalitsus ning kohalik ettevõte Traageldaja OÜ. Tänaseni on samas majas ka valla teeninduspunkt. 2019. aastast kuulub hoone Traageldaja OÜle. 1997. aastal avati raamatukogus Avatud Eesti Fondi toel avalik internetipunkt ja 2001 aastal sai raamatukogu interneti püsiühenduse. 2003. aastal hakati kasutama veebipõhist programmi Urram ning 2004. aastast alates laenutatakse raamatuid. Ajalehti, ja ajakirju elektrooniliselt. Täna kasutab raamatukogu programmi RIKS. Lugejate käsutuses on kaks arvutit ja ruumides toimib WI-FI leviala.
Uuem aeg
Aastatel 2000-2019 oli raamatukogu juhatajaks Ilme Säde, kelle juhtimise all kujunes raamatukogu tõeliseks külakeskuseks: siin toimuvad erinevad kohtumised kirjanikega, poliitikute ja teiste huvitavate persoonidega, aset leiavad Memmeklubi kooskäimised, laste lugemishuvi hoitakse üleval suvelugemisprogrammi abil ja erinevaid teematunde läbi viies.
2017. aasta haldusreformi käigus ühines Käru vald Türi vallaga ning alates aastast 2020 nimetati Käru raamatukogu Türi Raamatukogu struktuuriüksuseks. Käru raamatukogus töötab alates 2021 aastast raamatukoguhoidjana Tiia Tuisk.
